Eesti riigi hakkamasaamise ja arengu eelduseks on konkurentsivõimeline majandus
Miks “Ambitsioon on valik”?
Majanduslepe ja üleskutse “Ambitsioon on valik” sündisid ettevõtlusorganisatsioonide eestvedamisel ajal, mil Eesti majandus on langenud enam kui kaks aastat ja riigieelarve 2023. aasta tulud jäid alla plaanitule. Ühiskonnas on kasvanud pinged, sest kõikide riigi arenguvajaduste rahastamiseks ei jätku vahendeid.
Raha Eesti riigi majandamiseks ja avalike teenuste pakkumiseks tuleb ettevõtlusest – meie inimesed käivad tööl, tegelevad ettevõtlusega ja maksavad palga- ning tulumaksu, kaupade ja teenuste tarbimiselt laekub käibemaks.
85% riigi tuludest moodustavad tarbimis- ja tööjõumaksud.
Nende maksude laekumine ühisesse riigieelarvesse sõltub sellest, kui suuri palkasid suudavad maksta siinsed ettevõtted. See omakorda sõltub sellest, kui konkurentsivõimelised on ettevõtted ja majandusruum.
Kui soovime ehitada Eesti riiki, mis jaksab hoolida ja areneda, siis on aeg võtta ühiselt suund nutika majanduse taaskäivitamisele. Kui majandus ei hakka kasvama, siis ei ole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid ootusi – ei saa kasvatada õpetajate palkasid, pakkuda vajalikke tervishoiuteenuseid ja pensioneid, ei kasva kultuuri ja hariduse rahastus.
Majanduslepe on ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide üleskutse nii ettevõtetele kui riigile ja poliitikakujundajatele võtta koos majanduse arendamine fookusesse ning teha selleks järgmised vajalikud sammud.
Muutustega kohanemiseks ei tule sobivamat momenti. Parim hetk järgmise sammu astumiseks on nüüd. Alustamiseks on vaja vaid julgust ja tahet.
Ambitsioon on valik.
Milline muutus tuleb käivitada
Ambitsioonikas
Innovaatiline
Jätkusuutlik
Eksportiv
Koostöövalmis
Ambitsioonikas
Innovaatiline
Jätkusuutlik
Eksportiv
Koostöövalmis
Muutust majanduses tuleb teha koos
Eesti majanduselepe
Ambitsioon on valik
Sõlmime Eesti majandusleppe eesmärgiga saavutada aastaks 2035 ambitsioonikas, uuenduslik ja koostööle orienteeritud majandus Eesti riigi elujõu ja arengu tagamiseks.
Ühiskondlik kokkulepe on vajalik, sest Eesti majandus, riigi arenguvõime ja elanike heaolu kasv on pidurdunud ning uueks arenguhüppeks vajame selget strateegilise fookuse kokkulepet. Majanduses muutuse käivitamiseks on nii erasektoril kui riigis vaja teha ambitsioonikaid valikuid.
1. Osapooled kinnitavad, et Eesti riigi jätkusuutlikkuse alus on konkurentsivõimeline majandus, mis tagab töötavate inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvu ning seeläbi riigi arenguks vajalike maksutulude suurenemise.
2. Mõistame, et suured muutused ei juhtu üleöö, mistõttu seame järgnevaks kümnendiks valitsuste üleseks Eesti riigi prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise.
3. Eesti arengu tagamine ei ole üksnes riigi ülesanne, vaid ühiskondlik kokkulepe ja tegevuskava, kus ambitsiooni seavad endale nii era- kui avaliku sektori osapooled ja igaüks teeb järgmise sammu.
Ühiste sammude tulemusel liigume kindlamalt strateegias “Eesti 2035” sõnastatud eesmärgi suunas, et Eesti ettevõtete tootlikkus kasvab 110%ni Euroopa keskmisest.
Ettevõtjate järgmine samm
Ambitsioonika, uuendusliku ja koostööle orienteeritud ettevõtte siht on konkurentsivõime kasv läbi uuenduslike toodete ja teenuste, mis tõstavad pakutavat lisandväärtust ning ekspordi mahtu.
Riigi järgmine samm
Ambitsioonika ja uuendusliku Eesti majanduse siht riigi tasandil on konkurentsivõimeline ärikeskkond, mis soodustab majanduse struktuurimuutust lisandväärtuse kasvu suunas.
Leppe elluviimise võtmetegurid on FOOKUS ja KOOSTÖÖ
Osapooled võtavad endale vastutuse hoida fookust ja teha koostööd eesmärkide saavutamiseks. Osapooled hakkavad muutuste elluviimist eest vedama ja jälgivad seatud sihtide suunas liikumist.
Igaüks teeb järgmise sammu!
Majandusleppe eesmärk on
1.
Olla erakondade ja valitsuste ja valimiste ülene raamlepe
2.
Valida Eesti 2035 visioonist fookus
3.
Tuua kokku avalik ja erasektor ühise eesmärgi nimel pingutama
Erasektori 5 sammu
Ambitsioonika, uuendusliku ja koostööle orienteeritud ettevõtte tunnus on rahvusvahelise konkurentsivõime kasv läbi uuenduslike ja kestlike toodete ning teenuste, mis tõstavad pakutavat lisandväärtust ja ekspordi mahtu.
Üldmõõdik: Ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta. Sihtväärtus: lisandväärtuse kasv 10% aastas.
Innovatsioonivõimekuse mõõdik: Ettevõtte innovatsioonivõimekuse hindamine ISO 56002 või standardil põhineva mudeli innotrepp.ee alusel.
Eesmärgi täitmiseks valib iga ettevõte endale sobivad sammud ja mõõdikud:
a. Arendame eristuvaid tooteid ja teenuseid ekspordiks ja kasvatame uuenduslike, kõrgema lisandväärtusega toodete-teenuste osakaalu kogukäibest 10% aastas.
a. Investeerime uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse, millel on kõrgema lisandväärtuse potentsiaal.
b. Täidame enda rolli Eesti Teadusleppes ja eraldame igal aastal vähemalt 2% käibest või suuremate ettevõtete puhul vähemalt 1 miljon eurot uurimis- ja arendustegevuseks.
a. Suurendame oma ettevõtte ekspordiambitsiooni koduturust ning lähiriikidest kaugemale eesmärgiga kasvatada ekspordi mahtu 10% aastas või tööstusharu keskmisest kõrgemale.
a. Arendame ettevõtte digitaliseerimist ja automatiseerimist eesmärgiga kasvatada tööjõutootlikkust 10% aastas.
a. Kujundame ettevõttes innovatsioonikultuuri ja tõstame juhtimise kvaliteeti.
b. Teeme julgemalt uute toodete ja teenuste arendamiseks koostööd ülikoolide, partnerite ja teiste ettevõtetega.
Riigi 8 sammu
Ambitsioonika ja uuendusliku Eesti majanduse tunnus riigi tasandil on konkurentsivõimeline ärikeskkond, mis soodustab majanduse struktuurimuutust lisandväärtuse kasvu suunas.
Eesmärgi saavutamiseks võtab riik fookusesse kolm sammu ambitsioonika muutuse esilekutsumiseks ja viis sammu majanduskeskkonna konkurentsivõime baastingimuste tagamiseks.
Kõrgema lisandväärtusega majanduse ambitsiooni esilekutsumise sammud
Üldmõõdik: European Innovation Scoreboard edetabelikoht Sihtväärtus: Eesti jõuab aastaks 2035 innovatsiooniliidriks (2022: mõõdukas innovaator)
a. Kasvatame riigi teadus-arendus ja innovatsioonipoliitika investeeringud tasemele 1,5% SKP-st.
b. Suuname riigieelarvest toetuste ja maksustiimulitena erasektori uurimis- ja arendustegevusse 0,2% SKP-st, nagu OECD-s keskmiselt (Eestis 2020: 0,06%).
a. Tagame kapitali kättesaadavuse. Euroopa Keskpanga kapitali kättesaadavuse uuringu kohaselt on kapital kättesaadav ehk vähemalt 50% ettevõtjatest hindab, et ettevõttevälise rahastuse saamine pole probleem (Eesti 2023: 18% ettevõtjatest).
b. Tõstame Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana. Välisotseinvesteeringute järgi on Eesti 6. kohal ELis või Ida-Euroopa atraktiivseim investeerimiskeskkond (Eesti 2022: 8. koht).
a. Kasvatame Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordi mahtu 10% aastas, sh kasvatame kõrgema lisandväärtusega ekspordi mahtu.
b. Tagame kaupade ja teenuste ekspordiks kvaliteetse ja kaasaegse taristu, sh teede-, raudtee-, lennu- ja digitaalsed ühendused.
Majanduskeskkonna konkurentsivõime baastingimused
Üldmõõdik: IMD Globaalse Konkurentsivõime edetabeli koht Sihtväärtus: Eesti jõuab aastaks 2030 TOP15-sse ja 2035 TOP10-sse (2022 koht nr. 26.)
a. Hoiame maksukoormuse kuni 34% SKPst, mis on optimaalse ja konkurentsivõimelise maksustruktuuri tunnus.
b. Säilitame pikaajalise investeerimiskindluse ja TAX Foundation’i maksusüsteemi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis esikoha.
a. Lihtsustame välistöötajate värbamist OSKA prognoosides tööjõupuudusega valdkondade katmiseks ja viime Eesti OECD Talent attractiveness indexis TOP10 hulka (hetkel 38 riigi hulgas 21.).
b.Tagame investeeringud inseneride ja uurimis- ning arendustöötajate arvu kasvatamiseks erasektoris. Eesmärk: 4,53 töötajat 1000 elaniku kohta (2022: 2,23 töötajat 1000 elaniku kohta).
a. Tagame varustuskindluse ja Põhjamaade piirkonnaga sama energia lõpphinna.
a. Vähendame riigi ja omavalitsuste planeeringute ja lubade otsustusaega kolm korda.
b. Vähendame ettevõtjate aruandluskohustust 50% võrra läbi automatiseerimise, digitaliseerimise ja andmete nutikama kasutuse.
a. Tagame, et Eesti regulatsioonid ei ole rangemad Euroopa Liidus sätestatust ega kehtesta konkurentsivõimet kahjustavaid piirangud.
b. Riik toetab keskkonnasõbralike tehnoloogiate loomist, arendamist ning rakendamist läbi soodustuste ja kestlike riigihangete.
Majandusleppe osapooled
Majandusleppe ettepanekute esitlus konverentsil Tuulelohe Lend
14. märts 2024
Majandusleppe kõneisikud
Otto Pukk
Incapi president
Peame tegema riigina strateegilisi valikuid ja keskenduma konkreetsetele sektoritele, millel on suurim potentsiaal majanduskasvu edendamisel. Sealjuures peame toetama kohalikke ettevõtjaid, et võimendada nende konkurentsi välisturgudel ning kasvatada seeläbi eksporti ja oma majandust. Tööstus on Eestis jätkuvalt majanduse selgroog, mistõttu peaks tööstuspoliitika muutuma aluseks teiste poliitikate kujundamisel.
Ain Hanschmidt
Infortari juhatuse esimees
Oleme jõudnud Ida-Euroopa sissetulekute tippu ja järgmised sammud võiksid meid viia edasi Lääne-Euroopa tippude hulka. Iseenesest seda ei juhtu. Võtame majandusteadlased, ettevõtjad ja teised targad kokku, mõtleme läbi ja teeme plaani, kuidas kasvatada Eesti majanduse maht tänasest kordades suuremaks.
Kai Realo
Ragn-Sellsi juht
Ettevõtete uus õnne valem sisaldab märksõnu nagu innovatsioon, kestlik tegutsemine ning digiteerimine ja automatiseerimine. Võiksime olla kõige ägedam inseneride “vabrik” Euroopas, sest neid oskusi on vaja nii innovatsiooni- ja rohepöörde kui digiteerimise edulugudeks.
Veljo Konnimois
Radius Machining asutaja ja juhatuse liige
On oluline vahe, kas targa tööstuse osakaalu kasv lihtsama tootmise arvelt toimub Eestis riigi poliitikate kiuste või siiski ettevõtjate ja riigi koostöös. Üks variant on lasta asjadel minna isevoolu. Parem alternatiiv on luua ettevõtjate ja riigi ühine plaan traditsioonilisest tootmisest targa tööstuse tasemele viimiseks.
Majandusleppe toetajad
Majanduslepe “Ambitsioon on valik” sündis 2024. aastal Eesti Tööandjate keskliidu eestvedamisel teadlaste, ettevõtete ja erialaliitude ning avaliku sektori koostöös.