Ettevõtjad: Eesti riigi elujõu allikas on tugev majandus, võtame selle nüüd fookusesse

Ettevõtlusliidud kutsuvad ettevõtteid ja riiki üles seadma majanduse konkurentsivõime prioriteediks ning tegema selle saavutamiseks vajalikud sammud. Majanduse areng on ainus lahendus, mis aitab leevendada ka kroonilist riigi rahapuudust.

“Eesti riigi elujõu ja jätkusuutlikkuse alus on konkurentsivõimeline majandus. Kui majandus kasvama ei hakka, siis ei ole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja ootusi,” rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo.

Enam kui 80% riigi maksulaekumistest moodustavad palga- ja tarbimismaksud ning seeläbi sõltub majanduse konkurentsivõimest riigi võime teha vajalikke investeeringuid näiteks julgeolekuvaldkonnas, hariduses, tervishoius ja mujal avalikes teenustes.

Konkurentsivõimeline majanduskeskkond aga ei teki üleöö ega püsi iseenesest ja eeldab otsustavaid samme nii ettevõtetelt ka majandusruumi kujundajatelt. „Seetõttu peaksime järgnevaks kümnendiks seadma valitsuste üleseks Eesti riigi prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise,“ selgitab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. „See pole üksnes riigi ülesanne, vaid ühiskondlik kokkulepe, kus ambitsiooni seavad endale nii era- kui avaliku sektori osapooled ja igaüks teeb järgmise sammu.“

Ettevõtlusühendused sõnastasid need sammud riigile ja ettevõtetele majandusleppe (analoogselt 2018. aastal sõlmitud teadusleppele) vormis, millega kutsuvad liituma nii ettevõtteid ja nende ühendusi ning poliitikakujundajaid. Liitujad võtavad omale vastutuse vedada muutuste ellu viimist, teha koostööd ja hoida fookust eesmärkide saavutamiseks.

Ettevõtjate samm on investeerida innovatsiooni ja innovaatiliste toodete teenuste arendamisse ning kasvatada ekspordi mahtu ja ekspordi sihtriikide hulka, samuti digitaliseerida ja automatiseerida ning tõsta juhtimiskvaliteeti.

Riigi samm on hoida konkurentsivõimelist ärikeskkonda ja toetada majanduse struktuurimuutust lisandväärtuse kasvu suunas.

Selle saavutamiseks hoitakse stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda, tagatakse vajalike oskustega töötajad tööturul ja mõistliku hinnaga energia. Samuti vähendab riik otsustavalt bürokraatiat, kasvatab avaliku sektori efektiivsust ning viib rohepöörde ellu ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavalt. Lisaks investeerib riik innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse, tagab vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks ning kapitali kättesaadavuse.

Suursoo toonitab, et peamine eesmärk pole leppe allkirjastamine, vaid osapoolte järgmise sammu astumine. „Konkurentsivõimelise, eksportiva ja jätkusuutliku majanduse arendamise ambitsioon on valik.“

Leppe sammudega käivad kaasas mõõdikud, mis aitavad eesmärkide täitmist hinnata. Lõppeesmärk on liikuda selle suunas, et Eesti majanduse tootlikkus kasvaks 110%ni Euroopa keskmisest aastaks 2035 ja Eesti jõuab globaalses konkurentsivõimes esikümnesse, täna oleme 26. kohal.

Majandusleppe algatusega on tänaseks liitunud 13 ettevõtlusorganisatsiooni.